*Mina, Teresa-Katriin Liivak (49110110260) usaldasin inimest liiga sinisilmselt.

Nimelt eile (5.Mai 2010) kella 8 ajal õhtul sõitis minu maja ette üks tuttav, kellega oleme varem mitmeid kordi kohtunud, ning ta on mulle alati abiks olnud kui midagi vaja on läinud.

Ta soovis osta dollareid.

Ma ulatasin talle 390 dollarit ja ta kontrollis nende tõesust. Ta küsis mu käest, et mis nime peale tsek kirjutada ja kuna ma täpselt ei tea kuidas see pangast raha välja võtmine tsekiga käib, soovitasin tal jätta selle koha tühjaks, et see enda vahetusisale anda, et too mind aitaks. Kontrollisin ise, et kõik väljad oleks täidetud ja rahanumbrid õiged.

Tuttav palus mult klaasi vett, ja tuli minuga mu koduhoovi kaasa seistes ukse taga.

Enne veel palus mult telefoni, et kiirelt üks sõnum saata.

Kuni ma köögist klaasi veega välja jõudsin oli noormees kadunud. Ka minu telefon koos temaga.

Kohe minu numbrile helistades oli telefon välja lülitatud ja ma taipasin, et tsekiga on midagi valesti.

Täna panka kontrollima minnes, selgus, et tsek oli samuti varastatud ning sellel olev algkiri ei sarnane kuidagi omaniku omaga. Seega raha ei väljastatud.

Nüüd ei kujuta ette, kuidas oma vahetusaasta lõpuni ilma raha ja telefonita hakkama saada, kui kusagilt poolt abi ei leia.*

Ei tea, kas kindlustuselt saab mingi osa rahast tagasi? vähemalt telefonigi?

Nüüdseks on asi lahendatud, mu vanaema saatis mulle uue portsu elatusraha ja see on nüüdseks turvaliselt vahetatud. Kõik tundub jälle õige olevat. ainukene vahe on see, et esmaspäeval pean kahjuks pere vahetama. Kolin täpselt teisele poole caracast!

Teist nädalat järjest, üle päeva, käib mu tänaval relvaga vehkimine ja röövimine- välja minna ei saa õhtuti ja pere on lisaks mures selle tüübi pärast, kes mind üle lasi, et ta teab minust veits liiga palju.
Minu enda turvalisuse huvides. Ma jään neid hullumoodi igatsema. Nad on arvatavasti parim vahetuspere, keda endale soovida võib. Ei ühtegi viga.

Ja nüüd mulle meenub, kus paar sissekannet tagasi ütlesin, et mul pole siin majas enam midagi õppida. Et peaks edasi liikuma. Aga te ei kujuta ette ka, kui raske see edasi liikumine praegu on.
mulle on jäänud venezuelas vaid 2 ja pool kuud teisel pool caracast, kus arvatavasti kunagi käinud pole. Pean nüüd õppima kiiresti kõik bussiliikluse, metroo võlud ja lähedal asuvad minimarketid selgeks.
Ma olen veidi ärevil, uued inimesed- uued arvamused- uued maailma vaated. Ma kirjutan järgmine nädal enda uuest perest lähemalt, sest hetkel mul pole mitte mingit aimu, kes, kus või millised nad on. Ma loodan, et nad 6e sõrme või kahe peaga pole.

(arvake, kes hispaania keele eksamil 95 punkti 100 st sai?)