Thursday, October 22, 2009


Mul jääb homme kool ära, sest kolmel õpilasel koolis avastati seagripp.
kui nüüd küsin, et kas mäletate viimast hetke mis meil kahekesi oli?Kas peaksite vaikima? kas kahetseksid midagi mis meie vahel kunagi oli või olemata jäi? Lihtsalt kontrollimaks, et kas olen piisavalt hea inimene, et väärin mäletamist.
Ma olen tagasi teiega- minu sõbrad, tervemalt ja õnnelikumalt kui ei kunagi varem- kunagi!

Monday, October 19, 2009

EcoPosada Rio Tepuy



möödas on üks päev YFU orjentatsiooni algusest.
Ma olen õnnelik, et ma armastan inimesi. Inimesed on toredad, ma üritan ka olla. Siin on koos minuga 14 vahetusõpilast ja 4 yfu liiget. igalt poolt ümber maailma.
Eile õhtul tegime väikses ümmarguses basseinis keeristormi, ma ei olnud seda mitte kunagi varem teinud. ja ma polnud ainus, ainult kohalikud teadsid. Nimelt- mina ja 9 tüdrukut jooksid kiirelt ringiratast ja kui üks nendest "nüüüd!" karjus siis kõik lasid jalad põhjast lahti ja tunne oli nagu pesumasinas. lihtsalt liuglesid veega kaasa.
Nüüd istun rannal, kuhu saab vaid paadiga ja siin pole kedagi peale omade inimeste.Erk sinine mererand täis imelisi väikseid teokarbikesi ja kivikesi. Ringi lendavad neoon kollased liblikad ja lained teevad muusikat vastu kivisi ja kaljusid.
Uskumatu, et ma olen olnud siin vaid 6 nädalat ja mul on raske eesti keeles mõelda.
Käisime järve ääres, kuhu oli umbes 10 minuti jalutamise tee läbi pambuspuude metsa. Sellega oli seotud kunagi kuumavee allikaga. Nüüdseks on seal alles vaid paar lompi 50 kraadise kuuma veega kus pikutada sai.See oli kunagi ainuke terves venezuelas kus külm allikavesi kuuma, mineraalse, laava veega kohtub. See järv on hävinenud tänu autodele mis seal edasi-tagasi sõidavad.


Alles on vaid üks osa, põhjatu põhjaga ja väikese kosega. Seal võib kõikjalt, kõikmoodi alla hüpata.
Lõunaks sõime risotot merekarpide, krevettide, krabide, kana ja muude mere molluskitega.
Nüüdseks on kell juba 12 ja ma istun künka otsas kirjutades sissekannet. Üks noormees soomest läheneb mulle seljatagant, mind ehmatades ja olles siiralt õnnelik, et avastas enda vanas tulemasinas nupu, millele vajutades kollane ufo nägu valgusena seinale peegeldub.
Hüvastijätu pidu kestab, kõik tantsivad.
Selle lõppedes otsustasin jalad veel basseini panna... Nii me seal siis pikutasime, jalad basseini vees, lauldes vanu rock balaade ja tähti vaadates.
Kell sai 5!

http://www.riotepuy.com/galeria.php

Thursday, October 15, 2009

minu 11 oktoober

ei läinudki kaua kui teile jälle kirjutada saan.
kerime nüüd nädalakese tagasi ja alustame laupäevast. kella 8 eksa ajal saabus mu suur vend argentiinast. Ma olin õnnelik täpselt seni, kuni sain teada, et ta on venezuelas vaid nädala ja naaseb siis kontoritesse tagasi.
Võtsime siis jalad selga (panime need autosse) ja sõitsime sushit sööma. k6ik tellisid söögi k6rvale õlle, nii ka mina- isa siis naljatas, et no paar tundi on aega veel kuni selle ära võid juua, et las seni seisab laua peal. Olgu, nali naljaks- kusi kaljaks. söödud, joodud tagasi kodus. Siiski üritan juurelda selle üle, et mis minus- kui inimeses siis kahe tunni jooksul muutub, et praegu ei või ja siis äkki võin. kas mingid rakud mu kehas siis muutuvad tugevamaks, või kas mu aju hakkab teist moodi tööle?
Seadsime siis sammud klubi poole, mis oli t2pselt nagu levikas aga kolm korda suurem. Minu p2eva alguseni oli aega veel umbes 30 minutit ja k6ik tundusid kuidagi ärevil olevat. Kaasa arvatud mina. Seisime siis kõik ringis, segasime mulle minu esimese legaalse viinakoksi apelsini mahlaga ja võtsime välja digikaamerad ja telefonid ja läks võidu pildistamiseks. üks ühe, teine teise nurga alt.
Seisime ringis ja tegime kordamööda imelikke tantsuliigutusi ja laulsime täiest kõrist kaasa.
Ma olen alati arvanud, et kui eelmisel päeval kõvasti pidutsetud, siis järgmisel päeval ma näen asju, mis tavaliselt inimestega sageli ei juhtu. Kord sai kolmapäevasel päeval klassiõe Maarika sünnip2eva tähistatud ja järgmisel päeval nägin kooli kohvikus, kuskil kella 10ne ajal hommikul kahte venelast friikartuleid tellimas ja enne sööma hakkamist söögipalvet lugemas. See tundus kord veider.
Nimelt ka see hommik juhtus midagi imelikku. Oli siis 11 oktoober, keskp2ev. käisime vennaga kaubamajas mulle pükse ostmas. Ja tagasi parkimismajas- autot otsides avastasime, et meid on kinni pargitud. Mis ei üllatanud küll eriti, kuid muutis kurvaks. Tulid siis kaks suurt neoonkollastes vestides meest. Kes vaatasid autot- mis meid kinni parkis ühelt ja teiselt poolt. See oli suur auto, mingisugune toyota jeep ehk. Arutasid siis midagi omavahel ja haarasid mõlemad korraga esimestest koopa äärtest kinni ja tõstsid auto eest 2ra.Oli küll millimeetrite mäng et paarist autost mööduda aga mu vend sai hakkama, ma loodan, ma olin pigem poolt silmad kinni panema, seda ma ka tegin.
Kell sai nüüd ootamatult juba 7 ja pidu kodus hakkas vaikselt peale. Kõigepealt sugulased, onud,tädid,vanaemad ja vanaisad. Külalised, kes muidu 7eks kutsutud olid jõudsid kuskil poole 9eksa ajal. esimesed.
Pidu nagu pidu ikka, õlled, rumm ja sangria (eesti keeles üks õige Peet) ja grillisime hot-doge ja lõime tantsu.
Otsustasime siis ükshetk minna sinna samasse kohta, kus eelmine õhtu käinud olin. Seal oli laiv band, kes laulis vanu guns n' rose ja oasis'e lugusid. Naeratasin enda sõpradele ja ütlesin, et käin kiirelt vetsus ära ja siis teeme tantsu ka natukene. Seadsin siis sammud wc poole ja üks neiu järgnes mulle, mõtlesin siis, et olgu, tore tal ka pissi häda. mille peale ta vaatas mind kurjalt ja ütles, et ma ei või üksi minna, ning ta seisis terve aja mu ukse taga kui minna vetsus käimisega tegelesin. Eile küll võisin üksi käia,mõtlesin mina. või äkki oli asi lihtsalt selles, et eile olid seltskonnas ainult poisid ja nad ei oleks väga hästi ennast tundnud kui nad oleks pidanud ennast minuga kaasa sokutama.
Sai jälle pidutsetud ja järgmise päeva hommik- algas kuskil kella 12ne ajal.
istusime kõik söögitoas ja lauale toodi shokolaadi kook küünaldega. See kook oli üks parimaid kooke, mida ma elus söönud olen, ma olen selles kindel. Kindel ka selles, et tulevikus vist palju nii häid kooke proovida ei saa.
Nüüd tagasi jälle nende imelike asjade juurde mida sellistel hommikutel näen.
Kohe peale seda kui koogilt küünlad ära olin puhunud ja enda pilgu paha pöörasin, et natukene häbelikum tunduda. Mu isal on ainult neli varvast?! mis siis sellega nüüd on?

Wednesday, October 14, 2009

kirjutan teile, kui interneti tagasi saan!!

Wednesday, October 7, 2009

koolipäev vol.2

vihma sajab ja ma pean 500 meetrit mäest ja treppidest üles kõndima. parklast- kooli. Jõuan kooli nagu ikka 10 minutit hiljem kui peaks.
Algab prantsuse keele tund. Kohe peale seda kui inglise keele õpetajalt sugeda olen saanud oma musta värvi kampsuni pärast mis tegelt tume sinine olema peaks. Päeva alustuseks saan paar toredat "ilusat päeva" sõnumit ja tundub, et tuleb parem päev kui eile. Jään sõnimisidesse neiuga, kelle tunnid ülikoolis algavad kell 6:30- pole just minu tass teed, ütleks selle kellaaja kohta.
Neiu tagapingis- nagu minagi, aga teisel pool klassi lakib küüsi punaseks. peale mida märkan, kuidas minu ees istuv neiu pluusi üle pea tõmbab ja sõbrannale enda uusi rinnahoidjaid näitab.
Äkki liigutavad kõik oma lauab jälle gruppidesse ja hakkavad võidurääkima. Neiu maffi(kelle eelmises blogis maffiaks tembeldasin on saanud hoopis nimeks maff, mis tundub veel naljakam kui maffia) sööb kalavõileiba mis lõhnab üle klassi just nagu tavaline sproti konserv. Sel ajal kui mina unustan end vaatama jälle karvaseid käsi, unustab mu klassivend end vaatama klassiõe tagumikku, mis just sel hetkel diagonaalselt üle klassi prügikasti poole liigub.

Nüüdseks on möödunud juba 4 ja pool tundi, mille sisse on kuulunud 2 matemaatika ja 2 geograafia tundi. (minu geograafia õpetaja ei teadnud kus Eesti asub, tore eksole) Esimesed kaks tundi vaatasin sõbra iPodist filmi "super bad" ja teised kaks tundi jäid ära, sest kool kogunes vaatama jalgpalli. Venezuela mängis mingi riigiga, kus enamustel võistkonna liikmetel oli MUHAMEED selja peale kirjutatud, mõnel lihtsalt AHMEED. Selle võistkonna pealtvaatajateks olid valgetes turbanites ja vuntsidega mehed. Venezuela on jalgpallis peaaegu sama hea kui Eesti- peaaegu.

Te kõik teate kindlasti vähemalt ühte paari kaksikuid. Kas te ei ole mõelnud, et kui oleksite nendega kohtunud erinevatel päevadel siis oleks neid palju lihtsam mitte segi ajada. (isegi siis kui nad tegelikult on täiesti identsed)mina aga kohtusin täna 2e minuti jooksul kolmikutega, ja pärast seda ühe paari kaksikutega. Neil kõigil seljas koolivorm, mis teeb asja veelgi keerulisemaks. Minu arust on nad kõik üldse sama nägu, nagu viisikud.Ürita siis aru saada kellega "heast ilmast" eelmine vahetund just rääkisid. Või kellele raamatu Eestist, viia lubasid.

Vaatasin peale seda jama veel 2 tundi Dane Cooki (soovitan teile kõigile soojalt mõnda showd vaadata) ja koorisin küünelakki maha.