võtsin nüüd geriti blogist pildi, et ka minu lähedased saaks teada mis asi on areepa, millest räägin. Seda õnneks minu perest keegi ei armasta, aga see on koolis põhisöök, mina nälgin!
Friday, September 25, 2009
Thursday, September 24, 2009
Koolipäev
Istun klassiruumis, mis on täis tüdurkuid, mõni poissgi ära eksinud.
Kõik plaksutavad ja vilistavad ja karjuvad. Ükshetk astub sisse naisterahvas keda kõik kallistama jooksevad ja kõik hakkavad järsku laulma sünnipäeva laulu, olen seda laulu varemgi kuulnud. Klassiette tekib külakuhi. Naine tänab viisakalt ja lahkub.Tema asemele tuleb klassi ette kena näo ja ilusate juustega pisut tüseda võitu blond õpetaja..
Minust diagonaalis istub neiu,kelle kooliriided on täis pastaka tinti. Ta tossud, ta pluus ja püksid. ta oleks justkui plahvatuse üle elanud.
Üks tüdurkutest võtab kinni ümber istuvate neidude kätest, ja ta suleb silmad. Just nagu hakkaks mingit loitsu lugema, ütleb selle lõppu puhtas eesti keeles AAMEN ja nad hakkavad kõik kõvasti naerma. Üks neiu tagant pingist tõstetakse mõne aja peale ette mitmekümne halva sõna järjest ütlemise eest. Ja nendest sõnadest sain isegi mina aru. Minu ees olev tüdruk keerab end minu poole ja tudvustab end. Ta väidab end olevat Maffia. Ma kergitan kulmu ja naeran, peale mida vabandan ilusti ja ütlen enda nime. Ma pole siiani kindel kas ma kuulsin õigesti või kas ta nimi on tõesti see mis ta väitis... Lauad jagunevad kiirelt 3e seltskonda ja õpetaja jääb neist välja. tundub nagu nad räägiks kõik korraga kogu oma suvevaheaja tegemistest. OKEIII!!!
Nüüd nad räägivad minust, sest nad vaatavad kõik korraga minu poole ja naeratavad. Tunne nagu õudusfilmis.
Vahepeal oli kadunud blond õpetaja ja sisse astus 2 meetrit pikk ja umbes sama palju lai mustanahaline matemaatika õpetaja. Kõik jooksid omadele kohtadele ja pingiread said just nagu võluväel sekundiga sirgeks. Nagu harry potter oleks oma võlukepikest liigutanud. Klassis on nüüd haudvaikus. Aga ma ei saaks nagunii sõnakestki aru ja tänu sellele on minul aega ringi vaadata. täiesti uskumatu kui karvased võivad olla tüdurkute käed. (tervitan jormat vahepeal) Nad saaks sinna lokirulle keerata, kuid tõsi, et enamustel pole seda vaja sest need on niigi lokkis.
Uus õpetaja- uued jutud. Ma olen siiralt õnnelik, sest järgmised 40 minutit möödub inglise keeles aga peale minu ei mõista vist keegi õpetaja juttu.
Järgmine tund oli selle sama õpetajaga aga see 40 minutit mööödus prantsuse keeles, nüüd ei saanud minagi aru, rääkimata teistest. Ja uskuge või mitte asi saab veel hullemaks minna....
NÜÜÜÜD on 40 minutit ladina keeles, ja mul on tunne, et isegi õpetaja ei mõista midagi. Õpetaja on kuskil 30ne ringis noormees tume mustade juustega, pruuni nahaga ja hele siniste silmadega, mingi geeni hälve vist, mõtlen mina. Kuni taipan, et ta on uskumatult sarnane Peter Parkeriga spidermann´ist.
Üks neiu kirjutas just 2 A4 lehekülge täis 2323232323232323232323232323232............ ja ulatas selle tema lähedal olevale tüdrukule kes näis siiralt õnnelik olevat, ta tänas, voltis paberid täpselt pooleks ja pani need enda päeviku vahele.
Kuigi vahepeal on möödunud umbes 5 tundi siis viimane klassiõde siseneb. Ta on meist kõigist kõige pikem ja meist kõigist kõige tumedam, lausa tumedanahaline ütleks tema kohta. Tal on seljas musta värvi särk, samas, kui meil kõigil teistel seljas beez pluus. Õpetaja märkab teda kohale hiilivat ja muutub sõgedaks. Läheb neiule hästi lähedale ja ütleb kõva häälega negro, negro negro ja veel kord negro, vahele veel mõned sõnad. Mina oleksin küll nüüd hingepõhjani solvunud kui oleksin tumedanahaline ja keegi mulle negro ütleb. Neiu tõuseb püsti, lahkub klassist ja siseneb umbes 5e minutipärast seljas sama pluus mis meil kõigil. Neegro ja need vahepealsed sõnad tähendasid vist musta pluusi.
Kõik plaksutavad ja vilistavad ja karjuvad. Ükshetk astub sisse naisterahvas keda kõik kallistama jooksevad ja kõik hakkavad järsku laulma sünnipäeva laulu, olen seda laulu varemgi kuulnud. Klassiette tekib külakuhi. Naine tänab viisakalt ja lahkub.Tema asemele tuleb klassi ette kena näo ja ilusate juustega pisut tüseda võitu blond õpetaja..
Minust diagonaalis istub neiu,kelle kooliriided on täis pastaka tinti. Ta tossud, ta pluus ja püksid. ta oleks justkui plahvatuse üle elanud.
Üks tüdurkutest võtab kinni ümber istuvate neidude kätest, ja ta suleb silmad. Just nagu hakkaks mingit loitsu lugema, ütleb selle lõppu puhtas eesti keeles AAMEN ja nad hakkavad kõik kõvasti naerma. Üks neiu tagant pingist tõstetakse mõne aja peale ette mitmekümne halva sõna järjest ütlemise eest. Ja nendest sõnadest sain isegi mina aru. Minu ees olev tüdruk keerab end minu poole ja tudvustab end. Ta väidab end olevat Maffia. Ma kergitan kulmu ja naeran, peale mida vabandan ilusti ja ütlen enda nime. Ma pole siiani kindel kas ma kuulsin õigesti või kas ta nimi on tõesti see mis ta väitis... Lauad jagunevad kiirelt 3e seltskonda ja õpetaja jääb neist välja. tundub nagu nad räägiks kõik korraga kogu oma suvevaheaja tegemistest. OKEIII!!!
Nüüd nad räägivad minust, sest nad vaatavad kõik korraga minu poole ja naeratavad. Tunne nagu õudusfilmis.
Vahepeal oli kadunud blond õpetaja ja sisse astus 2 meetrit pikk ja umbes sama palju lai mustanahaline matemaatika õpetaja. Kõik jooksid omadele kohtadele ja pingiread said just nagu võluväel sekundiga sirgeks. Nagu harry potter oleks oma võlukepikest liigutanud. Klassis on nüüd haudvaikus. Aga ma ei saaks nagunii sõnakestki aru ja tänu sellele on minul aega ringi vaadata. täiesti uskumatu kui karvased võivad olla tüdurkute käed. (tervitan jormat vahepeal) Nad saaks sinna lokirulle keerata, kuid tõsi, et enamustel pole seda vaja sest need on niigi lokkis.
Uus õpetaja- uued jutud. Ma olen siiralt õnnelik, sest järgmised 40 minutit möödub inglise keeles aga peale minu ei mõista vist keegi õpetaja juttu.
Järgmine tund oli selle sama õpetajaga aga see 40 minutit mööödus prantsuse keeles, nüüd ei saanud minagi aru, rääkimata teistest. Ja uskuge või mitte asi saab veel hullemaks minna....
NÜÜÜÜD on 40 minutit ladina keeles, ja mul on tunne, et isegi õpetaja ei mõista midagi. Õpetaja on kuskil 30ne ringis noormees tume mustade juustega, pruuni nahaga ja hele siniste silmadega, mingi geeni hälve vist, mõtlen mina. Kuni taipan, et ta on uskumatult sarnane Peter Parkeriga spidermann´ist.
Üks neiu kirjutas just 2 A4 lehekülge täis 2323232323232323232323232323232............ ja ulatas selle tema lähedal olevale tüdrukule kes näis siiralt õnnelik olevat, ta tänas, voltis paberid täpselt pooleks ja pani need enda päeviku vahele.
Kuigi vahepeal on möödunud umbes 5 tundi siis viimane klassiõde siseneb. Ta on meist kõigist kõige pikem ja meist kõigist kõige tumedam, lausa tumedanahaline ütleks tema kohta. Tal on seljas musta värvi särk, samas, kui meil kõigil teistel seljas beez pluus. Õpetaja märkab teda kohale hiilivat ja muutub sõgedaks. Läheb neiule hästi lähedale ja ütleb kõva häälega negro, negro negro ja veel kord negro, vahele veel mõned sõnad. Mina oleksin küll nüüd hingepõhjani solvunud kui oleksin tumedanahaline ja keegi mulle negro ütleb. Neiu tõuseb püsti, lahkub klassist ja siseneb umbes 5e minutipärast seljas sama pluus mis meil kõigil. Neegro ja need vahepealsed sõnad tähendasid vist musta pluusi.
Tuesday, September 22, 2009
Margarita
Teel margaritale pidin peatuma paariks tunniks lennujaama pingile. istun siin siis perega ja minu ees põrandal kükitab väike neegripoiss. Ta on siiralt õnnelik oma uue mudellennuki üle. ta on peaaegu nii õnnelik, et isegi mina olen õnnelik tema üle.Poisi ema naeratab mulle, tema tumeda nahaga võrreldes tunduvad ta hambad nii valged. Ta on üleni lillasse riietatud.Isegi tema päikese prillid peegeldavad lillat.
Samal ajal kui mina ema vaatan tõmbab väike poiss lennuki küljest juppe ja ükke lahti. Alles jäänud lennukit peksab poiss hooga nüüd juba vastu põrandat täpselt seni kaua, kuni ta ema seda märkab.
Mees, vanuses 45 ja rohkem liigub minu poole ning soovib istuda minu kõrvale. kuid ma ei luba tal seda teha sest mu isa on kohe tagasi.
Kohal, siin on veel soojem kui ma arvasin, ja ma ei arvanud tagasihoidlikult.Koju jõudes vahetasin jooksusammul riided ja lipsasin basseini suplema.
Ma tahaks armastada siin mõnda inimest kasvõi natukenegi sellest kuidas ma armastan kasvõi ühte enda sõbrannat või sõpra, mul piisaks veerandist sellest. Ma olen üksik. Kuid ma olen õnnelik siin. Ma olen mina ise.
Ma heidan magama ja mu kehal ronivad sipelgad, päris sipelgad. Ei lase end heidutada ja uinun.
1 päev.
Hommikul ärkasin valju hääle peale mis kostus mu toast. Need olid nemad- kohalikud ventilatsiooni parandajad. Nad vaatasid mu räpaseid jalgu lina alt välja paistmas.
Kui olen mingil määral õppinud hispaania keelt mõistma, siis sellest keelest ma küll midagi ei mõistnud, neil olevat siin oma murrak või siis pigem rääkimis tempo. Nagu kihnu äkki oleks sattunud, Ema vaatab toa ukse pealt minu poole, soovib mulle ilusat hommikut ja jälgib redelil mehi edasi. Selle peale naerdes, kulmu kergitades ja küsides, et äkki nad räägivad Eesti keeles? sest ka tema ei mõistnud midagi.
Hommikusöögiks haarasime putkast hai lihast areepasid ja värsket maasikamahla.
Rannas koorisime end paljaks ning meie ümber hakkasid tiirlema müügimehed. Nad üritasid meile pähe määrida ehteid, riideid, päikese prille, jalanõusid ja nii edasi.Kusagil eemal jalutas mees, vanuses 40 ja üle, pikkade rastapatsidega. Sundisin isa teda hüüdma ja ajasin samal ajal teised müügimehed eemale, tundes, et see on õige inimene tänasesse päeva. Ma ostsin talt Petsile mälestuseks midagi ja tänutäheks meisterdas ta mulle 5e sekundiga kõrvarõnga, mille asendasin enda kõrvas olevaga mida pole 4 aastat kordagi kõrvast võtnud. Nüüd oli täpselt see õige aeg. Ühtäkki ma bulvitsen korraga kõikidest emotsioonidest ja ütlen talle, et armastan teda, kallistan ja ei mõista teda hukka isegi selle pärast et ta häises nagu mõni eesti kodutu. Ta võlus mind!
Õhtu lõppes margaritadega margarita saarel.
2. päev.
Ärgates kuulsin taaskord võõraid hääli, korter oli rahvast täis. Nimelt olid jõudnud eile öösel kohale minu mingisugused sugulased. Iseenesest olen nendega juba varem kohtunud. Väga dieedi vaene hommikusöök otse rannal. Nüüd päevitan ja kastan end vette kordamööda.
Sugulane- silikon tissidega naise mees voldib rannal äsja tühjaks saanud õllepurgist piibu moodi asja ise salaja naeratades. Kui ta märkab et jäi minule vahele, tundus ta olevat ehmunud ja viskas selle kiiresti prügikasti.
Olen kellegi kodus- jälle kellegi sugulase sugulane. haisen basseinis, kus on peale minu veel umbes 6 inimest. Ühes käes õlle tops ja teises pizza viil. Peale seda, kui 4 tundi kõik vees ligunenud on astub hoovi mees, tal on kaasas igasugune akribuutika. Maja omanikud, kes kõik rõõmsalt naeratades kaldal terve aja istunud karjuvad "uurija" mina siis mõtlen, et mis kuradi CSI filmi ma nüüd siis sattunud olen ja vaatan kuidas kõik teised basseinist välja jooksevad. Nad üritavad nüüd minule selgeks teha, et uurija tähendab hispaania keeles ühte ametit- kelle tööks on basseini puhastada kusest ja muust jamast. Majaomanik heidab minule kavala irvitava pilgu ja mina mõtlen, et NOOOH????? MIS SIIN ENAM PÄESTA ON, KUI MA JUBA NIIKAUA KUSES SUPLENUD OLEN?
Õhtul läksime vanematega päris klubisse. Kus oli vali muusika, palju noori ja veel rohkem suitsuhaisu.Seal oli lauateenindus, vähemalt alguses, enne kui hoone täitus sadade inimestega. mu isa murrab laual olevatelt salvrätikutelt nurki ära ja topib need endale kõrva, ise mind samal ajal tantsule paludes. Kunagi kui keegi tahab pikemaks ajaks venezuelasse tulla, siis pean tõdema, et see koht ei ole nendele, kes ei ole kiired tantsuõppijad ja kellele ei meeldi higistavad inimesed. Mitte et minule meeldiks, aga see on paratamatus.
HEAD ÖÖD!
3. Päev
kaubamajas minule kooli püksi otsingul jäi pilk seisma seltskonnale, kelle 4- 9 aastased tütred roosasse olid riietatud ja nad kõik missi võistluse linte kandsid. Neid järjekorda seades, juukseid kohendades ja natukene lisa huuleläiget pannes peatusid nii mõnetki inimesed. Neid pildistati ja kõnetati. Väiksed tüdrukud võtsid uusi poose sisse kiiremini kui mõned proffesionaalsed modellid. Nende silmis oli helk ja nad nägid välja uskumatult täiskavanulikud.
Kirjutades sissekannet basseini ääres ja teades kuidas hispaania keel kõlab isegi margariital kuulen ja näen paari, kes minust vaid 4ja meetri kaugusel vees vaidlevad. Nad ei räägi keelt, mida olen nüüdseks harjunud kuulma. Ma ei oska isegi arvata mis keelt nad räägivad, Taani? Norra? hollandi? Pole õrna aimugi. Nemad teavad, et keegi nende keelt ei mõista, aga nad ei tea, et just nendest praegu kirjutan. Naine tundub kuidagi vihane, vehib kätega ja teeb grimasse teineteise järel. Noormees vaatab teda ja ütleb vaid "laura, laura,laura" see vist on tema nimi. Nad ei ole norrast, sest ma arvan, et neiu on natukene liiga temperamentne selle jaoks. ja kuigi ma pole ei taanis ega hollandis käinud arvan pigem, et nad on hollandist neiu välimuse pärast. See Keel mida nad kõnelevad on üks maailma naljakamaid ma arvan.
Rahvast muutkui koguneb basseini, kuid neiu ei vaiki vaid kütab oma naljakas keeles edasi karjuda ja kätega vehkida... "aias sadas saia" ütles just neiu, kuid proovi iga sõna ette üks H panna, umbes nii naljakas on see keel. Ma olen imelik- alati olnud. Purskan naerma üksi, keset võõraid inimesi, kuid ma ei hooli, nad ei tunne mind. Poiss tahab haarata tüdruku käest ja ütleb "massima trevenditto dugas faaare matsime" Seda kõike nii kiiresti, et ma purskan taas naerma..
Sain hea uudise teada, nimelt minu sünnipäevale järgnev päev on venezuela püha, ja kõik on vabad, seega saab suure peo korraldada, PÜHAPÄEVAL!!! Nad tähistavad esmaspäeval mingi mehe võitu indiaanlaste üle.
4.päev
MITTE MIDAGI ERILIST EI TOIMUNUD. Õhtul rääkisime nalju, vihjates, et mu isa on natukene rassistliku moega, nii ka tema naljad.
Mis on väljast kollane, seest tume pruun ja teen liikudes kohutavat lärmi??
(kollane kast, neegreid täis mäest alla veeremas)
Miks lükkab neeger väikest autot punase väikse maja ette?
(sest ta mängib monopoli)
Ja seal tuli veel nii mõnigi nali.
Nüüd üks põneva nimega linn mexicos - parangaruicutirimicuaro
Kui ma tagasi tulen ja kellelgi see peas on, saab üllatuse.
5.päev
Rand on ümbritsetud kookospuudega ja vesi tundub kuidagi sinisem kui teistes randades. Rannabaari külastades- võibolla baar on vale sõna, pigem putka või lett või lihtsalt laud. (need iseloomustaks seda kohta enam.) Seal olid laual potid lihade,kana,kala,juustu,ubade ja muude vajalike asjadega empanadade valmistamiseks. Need on eesti mõistes täidetud tseburekid ja neid valmistatakse samamoodi fretüüris.
Kahe ämbri taga kaugemal seisab noormees. Lokkis valgete juustega ja mängib nähtamatu jo-joga. Mind märgates liigub ta minule lähemale ja surub näpu omale sügavale silma ja ma olen natukene mures ning pööran pilgu.Arvan, et see on ümpriski veider moodus näidata enda silmade sarnasust minu omadega. Ta läheb tagasi oma ämbrite juurde. Ta on teistsugune ja äratab minus huvi. Uurin siis, et kust, kuidas ja miks ta on.
Ta on pärit Hollandist ja töötab söögi eest selles putkas nõudepesijana. Elab kusagil siin lähedal rannal ja ta sõber töötab selles samas rannas kookose korjajana. Ta on õppinud selgeks hispaania keele ja naudib elu.
IDEAALNE- mõtlen mina ja tänan neid viisakalt, ise teades, et ka mina olen varsti siin tagasi.
Hiljem seljataha vaadates õpetas too poissväikestele neegri kääbikutele jacksoni moon walki!
Samal ajal kui mina ema vaatan tõmbab väike poiss lennuki küljest juppe ja ükke lahti. Alles jäänud lennukit peksab poiss hooga nüüd juba vastu põrandat täpselt seni kaua, kuni ta ema seda märkab.
Mees, vanuses 45 ja rohkem liigub minu poole ning soovib istuda minu kõrvale. kuid ma ei luba tal seda teha sest mu isa on kohe tagasi.
Kohal, siin on veel soojem kui ma arvasin, ja ma ei arvanud tagasihoidlikult.Koju jõudes vahetasin jooksusammul riided ja lipsasin basseini suplema.
Ma tahaks armastada siin mõnda inimest kasvõi natukenegi sellest kuidas ma armastan kasvõi ühte enda sõbrannat või sõpra, mul piisaks veerandist sellest. Ma olen üksik. Kuid ma olen õnnelik siin. Ma olen mina ise.
Ma heidan magama ja mu kehal ronivad sipelgad, päris sipelgad. Ei lase end heidutada ja uinun.
1 päev.
Hommikul ärkasin valju hääle peale mis kostus mu toast. Need olid nemad- kohalikud ventilatsiooni parandajad. Nad vaatasid mu räpaseid jalgu lina alt välja paistmas.
Kui olen mingil määral õppinud hispaania keelt mõistma, siis sellest keelest ma küll midagi ei mõistnud, neil olevat siin oma murrak või siis pigem rääkimis tempo. Nagu kihnu äkki oleks sattunud, Ema vaatab toa ukse pealt minu poole, soovib mulle ilusat hommikut ja jälgib redelil mehi edasi. Selle peale naerdes, kulmu kergitades ja küsides, et äkki nad räägivad Eesti keeles? sest ka tema ei mõistnud midagi.
Hommikusöögiks haarasime putkast hai lihast areepasid ja värsket maasikamahla.
Rannas koorisime end paljaks ning meie ümber hakkasid tiirlema müügimehed. Nad üritasid meile pähe määrida ehteid, riideid, päikese prille, jalanõusid ja nii edasi.Kusagil eemal jalutas mees, vanuses 40 ja üle, pikkade rastapatsidega. Sundisin isa teda hüüdma ja ajasin samal ajal teised müügimehed eemale, tundes, et see on õige inimene tänasesse päeva. Ma ostsin talt Petsile mälestuseks midagi ja tänutäheks meisterdas ta mulle 5e sekundiga kõrvarõnga, mille asendasin enda kõrvas olevaga mida pole 4 aastat kordagi kõrvast võtnud. Nüüd oli täpselt see õige aeg. Ühtäkki ma bulvitsen korraga kõikidest emotsioonidest ja ütlen talle, et armastan teda, kallistan ja ei mõista teda hukka isegi selle pärast et ta häises nagu mõni eesti kodutu. Ta võlus mind!
Õhtu lõppes margaritadega margarita saarel.
2. päev.
Ärgates kuulsin taaskord võõraid hääli, korter oli rahvast täis. Nimelt olid jõudnud eile öösel kohale minu mingisugused sugulased. Iseenesest olen nendega juba varem kohtunud. Väga dieedi vaene hommikusöök otse rannal. Nüüd päevitan ja kastan end vette kordamööda.
Sugulane- silikon tissidega naise mees voldib rannal äsja tühjaks saanud õllepurgist piibu moodi asja ise salaja naeratades. Kui ta märkab et jäi minule vahele, tundus ta olevat ehmunud ja viskas selle kiiresti prügikasti.
Olen kellegi kodus- jälle kellegi sugulase sugulane. haisen basseinis, kus on peale minu veel umbes 6 inimest. Ühes käes õlle tops ja teises pizza viil. Peale seda, kui 4 tundi kõik vees ligunenud on astub hoovi mees, tal on kaasas igasugune akribuutika. Maja omanikud, kes kõik rõõmsalt naeratades kaldal terve aja istunud karjuvad "uurija" mina siis mõtlen, et mis kuradi CSI filmi ma nüüd siis sattunud olen ja vaatan kuidas kõik teised basseinist välja jooksevad. Nad üritavad nüüd minule selgeks teha, et uurija tähendab hispaania keeles ühte ametit- kelle tööks on basseini puhastada kusest ja muust jamast. Majaomanik heidab minule kavala irvitava pilgu ja mina mõtlen, et NOOOH????? MIS SIIN ENAM PÄESTA ON, KUI MA JUBA NIIKAUA KUSES SUPLENUD OLEN?
Õhtul läksime vanematega päris klubisse. Kus oli vali muusika, palju noori ja veel rohkem suitsuhaisu.Seal oli lauateenindus, vähemalt alguses, enne kui hoone täitus sadade inimestega. mu isa murrab laual olevatelt salvrätikutelt nurki ära ja topib need endale kõrva, ise mind samal ajal tantsule paludes. Kunagi kui keegi tahab pikemaks ajaks venezuelasse tulla, siis pean tõdema, et see koht ei ole nendele, kes ei ole kiired tantsuõppijad ja kellele ei meeldi higistavad inimesed. Mitte et minule meeldiks, aga see on paratamatus.
HEAD ÖÖD!
3. Päev
kaubamajas minule kooli püksi otsingul jäi pilk seisma seltskonnale, kelle 4- 9 aastased tütred roosasse olid riietatud ja nad kõik missi võistluse linte kandsid. Neid järjekorda seades, juukseid kohendades ja natukene lisa huuleläiget pannes peatusid nii mõnetki inimesed. Neid pildistati ja kõnetati. Väiksed tüdrukud võtsid uusi poose sisse kiiremini kui mõned proffesionaalsed modellid. Nende silmis oli helk ja nad nägid välja uskumatult täiskavanulikud.
Kirjutades sissekannet basseini ääres ja teades kuidas hispaania keel kõlab isegi margariital kuulen ja näen paari, kes minust vaid 4ja meetri kaugusel vees vaidlevad. Nad ei räägi keelt, mida olen nüüdseks harjunud kuulma. Ma ei oska isegi arvata mis keelt nad räägivad, Taani? Norra? hollandi? Pole õrna aimugi. Nemad teavad, et keegi nende keelt ei mõista, aga nad ei tea, et just nendest praegu kirjutan. Naine tundub kuidagi vihane, vehib kätega ja teeb grimasse teineteise järel. Noormees vaatab teda ja ütleb vaid "laura, laura,laura" see vist on tema nimi. Nad ei ole norrast, sest ma arvan, et neiu on natukene liiga temperamentne selle jaoks. ja kuigi ma pole ei taanis ega hollandis käinud arvan pigem, et nad on hollandist neiu välimuse pärast. See Keel mida nad kõnelevad on üks maailma naljakamaid ma arvan.
Rahvast muutkui koguneb basseini, kuid neiu ei vaiki vaid kütab oma naljakas keeles edasi karjuda ja kätega vehkida... "aias sadas saia" ütles just neiu, kuid proovi iga sõna ette üks H panna, umbes nii naljakas on see keel. Ma olen imelik- alati olnud. Purskan naerma üksi, keset võõraid inimesi, kuid ma ei hooli, nad ei tunne mind. Poiss tahab haarata tüdruku käest ja ütleb "massima trevenditto dugas faaare matsime" Seda kõike nii kiiresti, et ma purskan taas naerma..
Sain hea uudise teada, nimelt minu sünnipäevale järgnev päev on venezuela püha, ja kõik on vabad, seega saab suure peo korraldada, PÜHAPÄEVAL!!! Nad tähistavad esmaspäeval mingi mehe võitu indiaanlaste üle.
4.päev
MITTE MIDAGI ERILIST EI TOIMUNUD. Õhtul rääkisime nalju, vihjates, et mu isa on natukene rassistliku moega, nii ka tema naljad.
Mis on väljast kollane, seest tume pruun ja teen liikudes kohutavat lärmi??
(kollane kast, neegreid täis mäest alla veeremas)
Miks lükkab neeger väikest autot punase väikse maja ette?
(sest ta mängib monopoli)
Ja seal tuli veel nii mõnigi nali.
Nüüd üks põneva nimega linn mexicos - parangaruicutirimicuaro
Kui ma tagasi tulen ja kellelgi see peas on, saab üllatuse.
5.päev
Rand on ümbritsetud kookospuudega ja vesi tundub kuidagi sinisem kui teistes randades. Rannabaari külastades- võibolla baar on vale sõna, pigem putka või lett või lihtsalt laud. (need iseloomustaks seda kohta enam.) Seal olid laual potid lihade,kana,kala,juustu,ubade ja muude vajalike asjadega empanadade valmistamiseks. Need on eesti mõistes täidetud tseburekid ja neid valmistatakse samamoodi fretüüris.
Kahe ämbri taga kaugemal seisab noormees. Lokkis valgete juustega ja mängib nähtamatu jo-joga. Mind märgates liigub ta minule lähemale ja surub näpu omale sügavale silma ja ma olen natukene mures ning pööran pilgu.Arvan, et see on ümpriski veider moodus näidata enda silmade sarnasust minu omadega. Ta läheb tagasi oma ämbrite juurde. Ta on teistsugune ja äratab minus huvi. Uurin siis, et kust, kuidas ja miks ta on.
Ta on pärit Hollandist ja töötab söögi eest selles putkas nõudepesijana. Elab kusagil siin lähedal rannal ja ta sõber töötab selles samas rannas kookose korjajana. Ta on õppinud selgeks hispaania keele ja naudib elu.
IDEAALNE- mõtlen mina ja tänan neid viisakalt, ise teades, et ka mina olen varsti siin tagasi.
Hiljem seljataha vaadates õpetas too poissväikestele neegri kääbikutele jacksoni moon walki!
Tuesday, September 15, 2009
Puhkusele
Pole siia sissekandeid suurel määral viimasel ajal pannud aga pole nagu midagi eriti kirjutada.
Teie kes te lähete kinno kunagi vaatama filmi "orb" luban et te ei kahetse, üks väga väga hea film. ja kui se selle filmi ära olete vaadanud, kirjutage mulle mis emotsioonid teid valdasid ja mõelge sellele, mis tunne oli minul vaadata seda filmi koos 13ne uue venezuela tuttavaga... Mul on igastähes uus maine, tänu sellele filmile, siin kaugel.
HOMME SÕIDAN MARGARIITALE!! Puhkuma ütles ema, aga tegelikult rasket tööd tegema, päevitama. sest minu puhkus on juba augusti algusest käimas.
Armastan teid!
Teie kes te lähete kinno kunagi vaatama filmi "orb" luban et te ei kahetse, üks väga väga hea film. ja kui se selle filmi ära olete vaadanud, kirjutage mulle mis emotsioonid teid valdasid ja mõelge sellele, mis tunne oli minul vaadata seda filmi koos 13ne uue venezuela tuttavaga... Mul on igastähes uus maine, tänu sellele filmile, siin kaugel.
HOMME SÕIDAN MARGARIITALE!! Puhkuma ütles ema, aga tegelikult rasket tööd tegema, päevitama. sest minu puhkus on juba augusti algusest käimas.
Armastan teid!
Saturday, September 12, 2009
Reede õhtu, istun kodus ja mõtlen, et mõttetu koht on see ikka, keegi ei tee midagi, ise tegelikult teadmata mis teised teevad.
helistasin Isabelile, et küsida kas ta minuga kaubamajast viitsib läbi sõita, et ma ostaks paar asja. Isabel oligi 10 minutiga minu maja ees ja mina selle ajaga jõudsid midagi selga ja näkku toppida.
Helisas Pati ja kutsus meid kellegi sünnipäeva tähistama pent house`i. Isabel viskas mind ära ja olingi kohal. Esialgu toimus eelpidu väljas, auto uksed olid pärani lahti, sees kostus vali muusika ja kõik vihtusid tantsu lüüa ümber külmakastide. Mina istun, mu jalg valutab.
kiirelt vaheldus valu hullumeelse jutusuminani. Inimesi oli kõiksuguseid. Noormehi laiade pükste, heledate ja tumedatega. Oli pikki, lühikesi, pakse ja peenikesi.
Kiirelt hakkasid noormehed minu pihta suunama välk küsimusi.
"kas mees lapsehoidjad on normaalsed"
"Kas mees võib juukseid sirgendada"
"kui kaugel Eesti on"
"kas ma vihkan räppareid"
"kas ma söön hot-doge"
"kui palju ma teenin"
"kas poisid plätudes ajavad mind naerma"
proovi siis mõista milleks kõik need segased küsimused?!
mõne hetke pärast helistas mulle ema, kes teatas, et mul jäänud seal olla veel 15 minutit ja seejärel lähen temaga suguvõsa peole. Kas pole siis põnev mõtlesin? ja olin natukene nördinud
Suguvõsapidu: Suures tagahoovis oli rühmadesse pandud toolid ja lauad, laudadel valged linad. Kõik kapiuksed milles oli alkohol olid valla ja toitu olid täis kõik lauad.
Inimesi oli ülikondadest dressideni. Ja tunnistama pidin, et nägin seal venezuela esimest tõeliselt ilusat inimest. Minu uues ema õe poja naise õe mees. Ilus inimene, aga nimegi ei mäleta.inimesi oli kuskil 60ne ringis, noori kui ka vanu. muusika valikus kostus bob marley ja kõik olid rõõmsas meeleolus. vanemad ära joonud kummatki pudeli sõitsime koju. autoga?!
helistasin Isabelile, et küsida kas ta minuga kaubamajast viitsib läbi sõita, et ma ostaks paar asja. Isabel oligi 10 minutiga minu maja ees ja mina selle ajaga jõudsid midagi selga ja näkku toppida.
Helisas Pati ja kutsus meid kellegi sünnipäeva tähistama pent house`i. Isabel viskas mind ära ja olingi kohal. Esialgu toimus eelpidu väljas, auto uksed olid pärani lahti, sees kostus vali muusika ja kõik vihtusid tantsu lüüa ümber külmakastide. Mina istun, mu jalg valutab.
kiirelt vaheldus valu hullumeelse jutusuminani. Inimesi oli kõiksuguseid. Noormehi laiade pükste, heledate ja tumedatega. Oli pikki, lühikesi, pakse ja peenikesi.
Kiirelt hakkasid noormehed minu pihta suunama välk küsimusi.
"kas mees lapsehoidjad on normaalsed"
"Kas mees võib juukseid sirgendada"
"kui kaugel Eesti on"
"kas ma vihkan räppareid"
"kas ma söön hot-doge"
"kui palju ma teenin"
"kas poisid plätudes ajavad mind naerma"
proovi siis mõista milleks kõik need segased küsimused?!
mõne hetke pärast helistas mulle ema, kes teatas, et mul jäänud seal olla veel 15 minutit ja seejärel lähen temaga suguvõsa peole. Kas pole siis põnev mõtlesin? ja olin natukene nördinud
Suguvõsapidu: Suures tagahoovis oli rühmadesse pandud toolid ja lauad, laudadel valged linad. Kõik kapiuksed milles oli alkohol olid valla ja toitu olid täis kõik lauad.
Inimesi oli ülikondadest dressideni. Ja tunnistama pidin, et nägin seal venezuela esimest tõeliselt ilusat inimest. Minu uues ema õe poja naise õe mees. Ilus inimene, aga nimegi ei mäleta.inimesi oli kuskil 60ne ringis, noori kui ka vanu. muusika valikus kostus bob marley ja kõik olid rõõmsas meeleolus. vanemad ära joonud kummatki pudeli sõitsime koju. autoga?!
Sunday, September 6, 2009
Tee Pilvedesse
Pereema tõi välja idee minna mägedesse. Kas pole mitte tore mõte? mõtlesin endamisi.
Aga kuna kiirtee, mille kaudu mäe jalamile oleks saanud, on pühapäeviti kinni pidime sõitma läbi kohast, kus elavad vaesed inimesed. Vaesed, siis tähendavad väga vaesed. Slummi sisenedes, seisavad kohe tänava nurgal kamp noormehi valgetes maikades ja ühel kaelas jäme kuldkett. Ei tea kui vaesed nad siis tegelt on, mõtlen endamisi. Ehk lihtsalt säästlikud? Või siiski mitte? palju mõtteid seni, kuni näen tänava ääres umbes 5te puuri, millest kolm on täidetud pruunide ja teised kaks valgete kanadega. Neid kanu on seal puuris nii palju, et läbi võre näevad nad välja nagu võrgus singid. Mida elus kanaga peale hakata? pean ta ise tapma? üldse ei mõista!
Järgmisel tänava nurgal on väsinud mees, ta magad kahe ajalehe peal, nokats silmadele tõmmatud. silla alt läbi sõites panen tähele ühte neoon rohelist chraislerit, mis on toodetud umbes aastatel 60 ja peale. Uskumatult hea nägi too välja. Kui ei peaks arvestama seda,et tal olid aknad sisse löödud ja arvatavasti seisis juba kaua ja üksi seal silla all.
Pereisa auto millega sõidame on kahe käigukangiga. Mina seda auto värki ei mõista, juu siis peab olema, Mäe jalamile jõudes hakkab ta neid mõlemit korda mööda vahetama. Mõne aja pärast jätab lühema neist rahule. Mäkke läheb tee umbes 80ne kraadise nurga alt, lisaks veel kurvid, mida varem pole kohanud (luban, et ei liialda) vahepeal laugematel teeosadel pargivad inimesed tee ääres ja peavad pikniku. Lisaks on teel üles minnes näha inimesi, kes spordiriietes, selg ees mäest alla tulevad. ema teab rääkida, et siis ei põruta jalgu ära ning naerab selle peale veidi. Isa ütleb, et talle meeldib ainult selline sport, mida autoga teha saab.
Poole mäe peal panen tähele, kuidas ema hoiab kinni ühe käega uksest ja teisega enda turvavööst ning mul on tunne, nagu tal oleks tõeline hirm. umbes selline nagu minul koerte eest.
Ükshetk tundub, nagu õhku jääks vajaka. nagu oleks raske hingata ja haigutamine tuleb peale.Pea muutub jube raskeks.
Me vist jõudsime kohale, ning näen kuidas pilved on meist madalamal. Hingamisega enam probleeme ei ole. Mulle meeldib seal, eriline koht.
laupäeva õhtu eel
Ka seekord tuleb neiu mu koju, suudleb mind põsele ja tutvustab end minule kui minu täditütart. Ma mäletaks ta nime, luban teile, kui tal ei oleks olnud tumedaid juukseid ja seljas roosat pluus kirjaga " blonde, with benefits" See köitis mu tähelepanu niivõrd, et tundsin kuidas ta tundis end ebamugavalt pärast seda, kui olin ta rindade jõllitamisega vahele jäänud. Ta lubab mu emale, et hoolitseb mu eest hästi ja võtab mult käest kinni. juhatades mind halli Toyota Yariseni mis seisab mu värava taga, ning milles istub 5 tüdrukut. Ma vajun kord taas mõttesse, kujutan end ette nendel väikestel hõblukestel tüdrukutel otsas istumas. Kahjugi hakkas korraks. Kuid nad tõstsid end sekundiga üksteise otsa ja siis istus sinna veel mu täditütar, ja minu jaokski jäi ruumi. Istun siis Yarises, mina ja 6 tüdrukut veel.Minu pilk peatus juhil, kes oli blond ja natukene ülekaaluline, ning ainuke kes end ei tutvutanud, vaid ütles vaid kiirelt, et tema inglise keelt ei oska. Mul oli kahju, sest ta tundus olevat just see õige tüdruk, kellega võiks tundide kaupa rääkida.
Me sõidame.
Nad on toredad
Me oleme kusagil.
Kohal tänaval, kus müüakse piraat filme ja plaate. selgitab kiirelt üks tüdruk ning ronib üle minu autost välja. Parkla taolisel platsil seisab üks mees, mustades puuvilla dressides.Märkab meid. Ta võtab taskust vile ja ronib autoteele, ise võimalikult kõvasti vilesse puhudes, üks neiudest tänab teda ja lipsab üle tee, meie tema järel. Seisame plaadipoe ees mõne neiuga, sest sisse mitmekesi ei mahuks. Kuni avastan, et seal samas poe kõrval seisavad puurid, igasse neist on pandud umbes 4 väga väikest ja karvast koerakutsikat. Ainult silmi eristab, ülejäänu on lihtsalt hunnik valgeid karvu. Sel ajal kui meie kutsikaid vaatame peatub meie kõrval politseiauto. ma märkan seda ja kujutan juba ette, kuidas politsei jaoskonnas istun illegaalsete filmide kokku ostmise pärast. Kuid politseinik vaid naeratab viisakalt ning pöördub kõrval putkasse suitsu ostma. Tagasi auto juurde saamine vajas taaskord selle puuvilla dressiga mehe abi. Üks neiudes võttis taskust raha ning ulatas selle pärast temale.
Me hakkame liikuma poe poole, et osta midagi õhtuks süüa. Autojuht paneb peale äsja ostetud plaadi. peale seda kui olen taibanud, et see sama lugu mängib juba 4jandat korda järjest jään minagi kuulama. Tõesti on hea lugu. Ühtäkki laseb neiu roolilt käed lahti ning laulab kõva häälega kaasa ise samal ajal õhku südameid joonistades. Ma olen natukene mures, sest sõidame samal ajal diagonaalselt üle kiirtee.Vajudes ühest reast teise. Viimasel hetkel ta haarab uuesti roolist ning vahetab lugu. Mina saan taas hingata.
Me jõuame "suurde toidu poodi" mille logo on sarnane grossi poe omaga,ning suurus samuti. kuid neiud väidavad, et see on suurim toidupood selles kohas. Toidupood haiseb nagu vanasti haisesid eestis loomapoed. Valik on kesine ja hinnad kõrged, kuid kõik vajalik mis areepade tegemiseks tarvis läheb on saada. (areepad on mingisugused asjad, millest ma olen pidanud kuulma juba sellest päevast saadik, kui siia jõudsin, et kui head nad on) Haaranud kõik asjad korvi liigume järjekorra poole. Me jutustame kõik omavahel nagu vanad tuttavad. Nalja kui palju. Seni, kuni taipan, et meie ees olev naine on äravahetamiseni sarnane Eve Kiviga. Ma nüüd naeran üksi ja üritan taas vestlusesse sulanduda.
Tavaar käes, käime bensukast läbi. Tankimine on tehtud nii mugavaks, et ise ei pea autost väljagi tulema, avad akna, ütled poisile mida sinu autosse tankida ning keerad muusika kõvemaks. Ma loen liitreid.
USKUMATU!!!!!!!
28, 4 liitrit läks maksma 2,12 bolivardi.
1 bolivard on eesti rahas umbes 1,65 krooni. Ma ütlen tüdrukutele, et see on ainuke asi venezuelas, mis on veel odav peale piraat filmide. Nad naeravad.
Seda sama lugu taaskord kuulates vaatan enda ümber ja märkan BURGER KINGI!!! kas pole mitte imeline see venezuela ja panen peas paika kuupäeva millal sinna lähen. (nimelt lubasin endale, et päev pärast minu sünnipäeva, ehk siis 12 oktoober olen mina esimene, kes burger kingi järjekorras seisab) 5 neidu 7est süütavad sigareti ja avavad kõik aknad, minul on aga tunne, nagu lendaks kõik minu juuksed peast. Neiu roosa pluusiga, minu täditütar, ütleb mulle, et kui ma tahan, võin minagi suitsu süüdata. MIDA!! te 5ekesi toodate 300 suitsetaja haisu oma kohalike belmontidega, milleks teil mind sinna veel vaja oleks? Need suitsud on lühemad kui mina harjunud nägema olen. Kuid seda filtri, mitte tubaka arvelt.
Käisime läbi triibulise pluusiga neiu kodust, all garaaziz seisis vanamees, kelle musitamiseks kõik haneritta võtsid, seda pidin tegema ka mina. Alles hiljem selgitati mulle, et see on tolle neiu isa.
Peale seda jõudsime minu "sugulase" koju ning sealgi seisime nii mõneski reas, kuna tal oli perekond suurem kui minu kõik päris sugulased kokku.
Areepad polnudki üldse nii head!
Me sõidame.
Nad on toredad
Me oleme kusagil.
Kohal tänaval, kus müüakse piraat filme ja plaate. selgitab kiirelt üks tüdruk ning ronib üle minu autost välja. Parkla taolisel platsil seisab üks mees, mustades puuvilla dressides.Märkab meid. Ta võtab taskust vile ja ronib autoteele, ise võimalikult kõvasti vilesse puhudes, üks neiudest tänab teda ja lipsab üle tee, meie tema järel. Seisame plaadipoe ees mõne neiuga, sest sisse mitmekesi ei mahuks. Kuni avastan, et seal samas poe kõrval seisavad puurid, igasse neist on pandud umbes 4 väga väikest ja karvast koerakutsikat. Ainult silmi eristab, ülejäänu on lihtsalt hunnik valgeid karvu. Sel ajal kui meie kutsikaid vaatame peatub meie kõrval politseiauto. ma märkan seda ja kujutan juba ette, kuidas politsei jaoskonnas istun illegaalsete filmide kokku ostmise pärast. Kuid politseinik vaid naeratab viisakalt ning pöördub kõrval putkasse suitsu ostma. Tagasi auto juurde saamine vajas taaskord selle puuvilla dressiga mehe abi. Üks neiudes võttis taskust raha ning ulatas selle pärast temale.
Me hakkame liikuma poe poole, et osta midagi õhtuks süüa. Autojuht paneb peale äsja ostetud plaadi. peale seda kui olen taibanud, et see sama lugu mängib juba 4jandat korda järjest jään minagi kuulama. Tõesti on hea lugu. Ühtäkki laseb neiu roolilt käed lahti ning laulab kõva häälega kaasa ise samal ajal õhku südameid joonistades. Ma olen natukene mures, sest sõidame samal ajal diagonaalselt üle kiirtee.Vajudes ühest reast teise. Viimasel hetkel ta haarab uuesti roolist ning vahetab lugu. Mina saan taas hingata.
Me jõuame "suurde toidu poodi" mille logo on sarnane grossi poe omaga,ning suurus samuti. kuid neiud väidavad, et see on suurim toidupood selles kohas. Toidupood haiseb nagu vanasti haisesid eestis loomapoed. Valik on kesine ja hinnad kõrged, kuid kõik vajalik mis areepade tegemiseks tarvis läheb on saada. (areepad on mingisugused asjad, millest ma olen pidanud kuulma juba sellest päevast saadik, kui siia jõudsin, et kui head nad on) Haaranud kõik asjad korvi liigume järjekorra poole. Me jutustame kõik omavahel nagu vanad tuttavad. Nalja kui palju. Seni, kuni taipan, et meie ees olev naine on äravahetamiseni sarnane Eve Kiviga. Ma nüüd naeran üksi ja üritan taas vestlusesse sulanduda.
Tavaar käes, käime bensukast läbi. Tankimine on tehtud nii mugavaks, et ise ei pea autost väljagi tulema, avad akna, ütled poisile mida sinu autosse tankida ning keerad muusika kõvemaks. Ma loen liitreid.
USKUMATU!!!!!!!
28, 4 liitrit läks maksma 2,12 bolivardi.
1 bolivard on eesti rahas umbes 1,65 krooni. Ma ütlen tüdrukutele, et see on ainuke asi venezuelas, mis on veel odav peale piraat filmide. Nad naeravad.
Seda sama lugu taaskord kuulates vaatan enda ümber ja märkan BURGER KINGI!!! kas pole mitte imeline see venezuela ja panen peas paika kuupäeva millal sinna lähen. (nimelt lubasin endale, et päev pärast minu sünnipäeva, ehk siis 12 oktoober olen mina esimene, kes burger kingi järjekorras seisab) 5 neidu 7est süütavad sigareti ja avavad kõik aknad, minul on aga tunne, nagu lendaks kõik minu juuksed peast. Neiu roosa pluusiga, minu täditütar, ütleb mulle, et kui ma tahan, võin minagi suitsu süüdata. MIDA!! te 5ekesi toodate 300 suitsetaja haisu oma kohalike belmontidega, milleks teil mind sinna veel vaja oleks? Need suitsud on lühemad kui mina harjunud nägema olen. Kuid seda filtri, mitte tubaka arvelt.
Käisime läbi triibulise pluusiga neiu kodust, all garaaziz seisis vanamees, kelle musitamiseks kõik haneritta võtsid, seda pidin tegema ka mina. Alles hiljem selgitati mulle, et see on tolle neiu isa.
Peale seda jõudsime minu "sugulase" koju ning sealgi seisime nii mõneski reas, kuna tal oli perekond suurem kui minu kõik päris sugulased kokku.
Areepad polnudki üldse nii head!
Friday, September 4, 2009
Sõiduõpetaja.
Neiu, vanuses 17 astub sisse mu maja uksest ja ulatab mulle enda makaronikäe et mind teretada ja pärast seda mulle musi teha. Ta tutvustab end mulle kui isabell`i ja v2idab end olevat minu klassiõde. Seda ta vast ongi. tal on s6branna ka kaasas, tema nime ma ei mäletagi.
Ta juhatab mind enda autoni ning süütab sigareti..
ta ei pane kinni turvavööd, mina siis olen tubli ja tahan panna, kuid pole seda kohta kuhu seda kinnitada. küsin siis, et kas nad ei kasuta neid. Ta naeratab ja ütleb, et ei, aga et võib kasutada kui nad töötavad. OLGU!
S6idame, esimese kurvi peal ta annab signaali, nii ka teise ja kolmanda peal. küsin seletust ja ta ütleb viisakalt, et no siis vähemalt keegi ei tule vastassuunas.vist. OLGU!!
jõuame maanteeni ja ümber on sadu autosid, täpselt nii paljus reas kui neid mahub. kui meil eestis, mahuks kolm rada, siis siin viie raja tekitamisega pole mingeid probleeme. Ta taarub yhest reast teise suunda näitamata ja sõidab kahe rea vahel. mina üritan rahulikuks jääda. Napikaid vastu teisi autosid tehakse koguaeg. Ja rea vahetamiseks antakse signaali, inimesele märku andmiseks, et ta võib üle tee minna, antakse signaali, et ta üle tee minna ei tohi, antakse signaali, kui keegi sõidab liiga aeglaselt, antakse signaali, kui sa arvad, et seekord punane tuli ei loe ja auto seisab sinu ees antakse signaali.
Jõuame tema sõbra koju. Parkides maja ette tänavale peatub meie taga üks auto millest kostub nagu kõlaritest midagi. Ja neiud hakkavad esiistmel naerma. Neil olevat siin noortel kombeks, et ehitavad mingid kõlarid kuhugile ja siis seest, nagu politseimees saad rääkida.OLGU!
Koosolek sõbra juures lõppes. Hakkame liikuma nüüd minu juurde pluusi vahetama kuna olin suutnud sinna mingit mahla peale valada. majade vahel tänavatel( ja siin on peaaegu kõik tänavad sellised) on palju lamavaid politseinikuid, enne neid neiu kiirust ei vähenda, mina hoian ühe käega uksest, teisega ees olevast istmest. neiu ainult ütleb, et "I`m sorry!" ja seda iga 3e minuti tagant. mina, selles suures jeebis, pea vastu lage koguaeg. OLGU!
Jõudsime minu kodust läbi käidud ja suundusime neiu enda koju, panime auto ära ja jalutasime tema tänavatel. Ta elab suletud alal, nagu minagi. Istusime parki, mingi puu alla kuna seal oli vari. pika jutuhoo vahel kukkus mulle peale mango, ja siis teine isabellile selga. Enam me mangopuu all ei istu!
Isegi ringteel pole autoga eesõigus ja lähituled on ka lollidele.. OLGU!!
Ta juhatab mind enda autoni ning süütab sigareti..
ta ei pane kinni turvavööd, mina siis olen tubli ja tahan panna, kuid pole seda kohta kuhu seda kinnitada. küsin siis, et kas nad ei kasuta neid. Ta naeratab ja ütleb, et ei, aga et võib kasutada kui nad töötavad. OLGU!
S6idame, esimese kurvi peal ta annab signaali, nii ka teise ja kolmanda peal. küsin seletust ja ta ütleb viisakalt, et no siis vähemalt keegi ei tule vastassuunas.vist. OLGU!!
jõuame maanteeni ja ümber on sadu autosid, täpselt nii paljus reas kui neid mahub. kui meil eestis, mahuks kolm rada, siis siin viie raja tekitamisega pole mingeid probleeme. Ta taarub yhest reast teise suunda näitamata ja sõidab kahe rea vahel. mina üritan rahulikuks jääda. Napikaid vastu teisi autosid tehakse koguaeg. Ja rea vahetamiseks antakse signaali, inimesele märku andmiseks, et ta võib üle tee minna, antakse signaali, et ta üle tee minna ei tohi, antakse signaali, kui keegi sõidab liiga aeglaselt, antakse signaali, kui sa arvad, et seekord punane tuli ei loe ja auto seisab sinu ees antakse signaali.
Jõuame tema sõbra koju. Parkides maja ette tänavale peatub meie taga üks auto millest kostub nagu kõlaritest midagi. Ja neiud hakkavad esiistmel naerma. Neil olevat siin noortel kombeks, et ehitavad mingid kõlarid kuhugile ja siis seest, nagu politseimees saad rääkida.OLGU!
Koosolek sõbra juures lõppes. Hakkame liikuma nüüd minu juurde pluusi vahetama kuna olin suutnud sinna mingit mahla peale valada. majade vahel tänavatel( ja siin on peaaegu kõik tänavad sellised) on palju lamavaid politseinikuid, enne neid neiu kiirust ei vähenda, mina hoian ühe käega uksest, teisega ees olevast istmest. neiu ainult ütleb, et "I`m sorry!" ja seda iga 3e minuti tagant. mina, selles suures jeebis, pea vastu lage koguaeg. OLGU!
Jõudsime minu kodust läbi käidud ja suundusime neiu enda koju, panime auto ära ja jalutasime tema tänavatel. Ta elab suletud alal, nagu minagi. Istusime parki, mingi puu alla kuna seal oli vari. pika jutuhoo vahel kukkus mulle peale mango, ja siis teine isabellile selga. Enam me mangopuu all ei istu!
Isegi ringteel pole autoga eesõigus ja lähituled on ka lollidele.. OLGU!!
Wednesday, September 2, 2009
Kohal
Siin on neoon roosad ja erk rohelised lblikad, siin pole koertel sabasid, siin pole talveriided vaja, Siin on ilusad naeratused, siin on koguaeg tuulet6mbus - igalpool. siin arvavad kilpkonnad, et nad on koerad ja terroriseerivad neid, tundide kaupa, neid j2litades. nii k2ib asi v2hemalt minu peres.
Mina joon v2rskelt pressitud mangomahla ja k2rvale hammustan arbuusi.
Koer yriab kilpkonna maha raputada aga too m6istab peni nippe ja ei lase end heidutada.
K6rval on puu, mille otsas kasvavad HIIGEL 6unad. ja ma m6tlen seda t6siselt.nende kukkumine ehmatab mind juba kordi
Istun aias ja naudin 30kraadist soojust, lootuses, et t2na v6iks majast ka v2lja minna.
Kilpkonn s66b koerakausist. Ning ei saa aru, miks koer temaga paarituda ei taha.
2mblik ripub oma enese kootud v6rgus surnuna- jalad taeva poole. otse selle tooli jala kyljes kus mina istun.
Mina joon v2rskelt pressitud mangomahla ja k2rvale hammustan arbuusi.
Koer yriab kilpkonna maha raputada aga too m6istab peni nippe ja ei lase end heidutada.
K6rval on puu, mille otsas kasvavad HIIGEL 6unad. ja ma m6tlen seda t6siselt.nende kukkumine ehmatab mind juba kordi
Istun aias ja naudin 30kraadist soojust, lootuses, et t2na v6iks majast ka v2lja minna.
Kilpkonn s66b koerakausist. Ning ei saa aru, miks koer temaga paarituda ei taha.
2mblik ripub oma enese kootud v6rgus surnuna- jalad taeva poole. otse selle tooli jala kyljes kus mina istun.
1 september
peale 11 pluss 1,5 tunnist istumist olin omadega columbias. Lennujaam oli suurem kui eesti oma aga k6vasti rohkem r2sida saanud. Seisan geritiga j2rjekorras kus kontrollitakse kotte, siis j2rjekorras kus kobatakse meid ennast ja siis mingisuguses, mille j2rg ei kipu meieni j6udma. L2hema liikudes n2en kuidas mehed ja naised kes selle j2rjekorra otsas seisavad kontrollivad veel p6hjalikumalt k2sipagasit. Meesterahvas kes minu ees just 2sja tampoone ja muid hygieeni tarbeid lauele pikkuse j2rjekorda seadis tekitas 6udust. Juba tuletasin meelde mismul kaasas veel on. MINU KORD!!
Ta naeratas ja vaatas minu k2es olevat reisipiletit ning soovis mulle head reisi, mind teistest ette endast m66da juhatades.
7 tundi aega! K6ik t66tajad kannavad respiraatorit. Ei tea kuidas mul nyyd selle seagripiga on.
See lennujaam on koledate jaln6ude, suurte k6htude ja ilusate naeratuste meka.Inimesti on erinevaid. otse v2lja 6eldes neegritest meiesugusteni.
Leidsime 4 putkat, ms olid v2iksemad kui lasnam2e yhika peldikud.
Esialgu l2heb putkasse Gerit. Tema j2rel istun seal mina- sokkides. Seal lennujaamas oli konditsioneeriga raskusi. Sain seal putkas t2htsamaitele 6ela, et olen elus.
Istun nyy toas, kus koguneb aina enam rahvast. vaatan suurest aknst, kuidas yle 20ne neoonrohelise vestiga meest kohvreid yhest kastist teise t6stavad. keda ma petan? kaks t6stavad kohvreid, ylej22nud seisavad ringis ja r22givad mingeid nalju -sest nad ju naeravad. Nende keskel magab narkokoer.
Mina lihtsalt istun ja kannan seda k6ike nyyd m2rkmikusse, et meelest ei l2heks kuidas t2nane p2ev m66dus. Ning selleks, et teil - minu inimesed oleks midagi lugeda.
veel 4 tundi ja olen seal, kuhu on niii pikk maa!
Ta naeratas ja vaatas minu k2es olevat reisipiletit ning soovis mulle head reisi, mind teistest ette endast m66da juhatades.
7 tundi aega! K6ik t66tajad kannavad respiraatorit. Ei tea kuidas mul nyyd selle seagripiga on.
See lennujaam on koledate jaln6ude, suurte k6htude ja ilusate naeratuste meka.Inimesti on erinevaid. otse v2lja 6eldes neegritest meiesugusteni.
Leidsime 4 putkat, ms olid v2iksemad kui lasnam2e yhika peldikud.
Esialgu l2heb putkasse Gerit. Tema j2rel istun seal mina- sokkides. Seal lennujaamas oli konditsioneeriga raskusi. Sain seal putkas t2htsamaitele 6ela, et olen elus.
Istun nyy toas, kus koguneb aina enam rahvast. vaatan suurest aknst, kuidas yle 20ne neoonrohelise vestiga meest kohvreid yhest kastist teise t6stavad. keda ma petan? kaks t6stavad kohvreid, ylej22nud seisavad ringis ja r22givad mingeid nalju -sest nad ju naeravad. Nende keskel magab narkokoer.
Mina lihtsalt istun ja kannan seda k6ike nyyd m2rkmikusse, et meelest ei l2heks kuidas t2nane p2ev m66dus. Ning selleks, et teil - minu inimesed oleks midagi lugeda.
veel 4 tundi ja olen seal, kuhu on niii pikk maa!
Subscribe to:
Posts (Atom)
