Koolipäev

Istun klassiruumis, mis on täis tüdurkuid, mõni poissgi ära eksinud.
Kõik plaksutavad ja vilistavad ja karjuvad. Ükshetk astub sisse naisterahvas keda kõik kallistama jooksevad ja kõik hakkavad järsku laulma sünnipäeva laulu, olen seda laulu varemgi kuulnud. Klassiette tekib külakuhi. Naine tänab viisakalt ja lahkub.Tema asemele tuleb klassi ette kena näo ja ilusate juustega pisut tüseda võitu blond õpetaja..
Minust diagonaalis istub neiu,kelle kooliriided on täis pastaka tinti. Ta tossud, ta pluus ja püksid. ta oleks justkui plahvatuse üle elanud.
Üks tüdurkutest võtab kinni ümber istuvate neidude kätest, ja ta suleb silmad. Just nagu hakkaks mingit loitsu lugema, ütleb selle lõppu puhtas eesti keeles AAMEN ja nad hakkavad kõik kõvasti naerma. Üks neiu tagant pingist tõstetakse mõne aja peale ette mitmekümne halva sõna järjest ütlemise eest. Ja nendest sõnadest sain isegi mina aru. Minu ees olev tüdruk keerab end minu poole ja tudvustab end. Ta väidab end olevat Maffia. Ma kergitan kulmu ja naeran, peale mida vabandan ilusti ja ütlen enda nime. Ma pole siiani kindel kas ma kuulsin õigesti või kas ta nimi on tõesti see mis ta väitis... Lauad jagunevad kiirelt 3e seltskonda ja õpetaja jääb neist välja. tundub nagu nad räägiks kõik korraga kogu oma suvevaheaja tegemistest. OKEIII!!!
Nüüd nad räägivad minust, sest nad vaatavad kõik korraga minu poole ja naeratavad. Tunne nagu õudusfilmis.
Vahepeal oli kadunud blond õpetaja ja sisse astus 2 meetrit pikk ja umbes sama palju lai mustanahaline matemaatika õpetaja. Kõik jooksid omadele kohtadele ja pingiread said just nagu võluväel sekundiga sirgeks. Nagu harry potter oleks oma võlukepikest liigutanud. Klassis on nüüd haudvaikus. Aga ma ei saaks nagunii sõnakestki aru ja tänu sellele on minul aega ringi vaadata. täiesti uskumatu kui karvased võivad olla tüdurkute käed. (tervitan jormat vahepeal) Nad saaks sinna lokirulle keerata, kuid tõsi, et enamustel pole seda vaja sest need on niigi lokkis.
Uus õpetaja- uued jutud. Ma olen siiralt õnnelik, sest järgmised 40 minutit möödub inglise keeles aga peale minu ei mõista vist keegi õpetaja juttu.
Järgmine tund oli selle sama õpetajaga aga see 40 minutit mööödus prantsuse keeles, nüüd ei saanud minagi aru, rääkimata teistest. Ja uskuge või mitte asi saab veel hullemaks minna....
NÜÜÜÜD on 40 minutit ladina keeles, ja mul on tunne, et isegi õpetaja ei mõista midagi. Õpetaja on kuskil 30ne ringis noormees tume mustade juustega, pruuni nahaga ja hele siniste silmadega, mingi geeni hälve vist, mõtlen mina. Kuni taipan, et ta on uskumatult sarnane Peter Parkeriga spidermann´ist.
Üks neiu kirjutas just 2 A4 lehekülge täis 2323232323232323232323232323232............ ja ulatas selle tema lähedal olevale tüdrukule kes näis siiralt õnnelik olevat, ta tänas, voltis paberid täpselt pooleks ja pani need enda päeviku vahele.
Kuigi vahepeal on möödunud umbes 5 tundi siis viimane klassiõde siseneb. Ta on meist kõigist kõige pikem ja meist kõigist kõige tumedam, lausa tumedanahaline ütleks tema kohta. Tal on seljas musta värvi särk, samas, kui meil kõigil teistel seljas beez pluus. Õpetaja märkab teda kohale hiilivat ja muutub sõgedaks. Läheb neiule hästi lähedale ja ütleb kõva häälega negro, negro negro ja veel kord negro, vahele veel mõned sõnad. Mina oleksin küll nüüd hingepõhjani solvunud kui oleksin tumedanahaline ja keegi mulle negro ütleb. Neiu tõuseb püsti, lahkub klassist ja siseneb umbes 5e minutipärast seljas sama pluus mis meil kõigil. Neegro ja need vahepealsed sõnad tähendasid vist musta pluusi.