Sunday, September 6, 2009

Tee Pilvedesse






Pereema tõi välja idee minna mägedesse. Kas pole mitte tore mõte? mõtlesin endamisi.
Aga kuna kiirtee, mille kaudu mäe jalamile oleks saanud, on pühapäeviti kinni pidime sõitma läbi kohast, kus elavad vaesed inimesed. Vaesed, siis tähendavad väga vaesed. Slummi sisenedes, seisavad kohe tänava nurgal kamp noormehi valgetes maikades ja ühel kaelas jäme kuldkett. Ei tea kui vaesed nad siis tegelt on, mõtlen endamisi. Ehk lihtsalt säästlikud? Või siiski mitte? palju mõtteid seni, kuni näen tänava ääres umbes 5te puuri, millest kolm on täidetud pruunide ja teised kaks valgete kanadega. Neid kanu on seal puuris nii palju, et läbi võre näevad nad välja nagu võrgus singid. Mida elus kanaga peale hakata? pean ta ise tapma? üldse ei mõista!
Järgmisel tänava nurgal on väsinud mees, ta magad kahe ajalehe peal, nokats silmadele tõmmatud. silla alt läbi sõites panen tähele ühte neoon rohelist chraislerit, mis on toodetud umbes aastatel 60 ja peale. Uskumatult hea nägi too välja. Kui ei peaks arvestama seda,et tal olid aknad sisse löödud ja arvatavasti seisis juba kaua ja üksi seal silla all.
Pereisa auto millega sõidame on kahe käigukangiga. Mina seda auto värki ei mõista, juu siis peab olema, Mäe jalamile jõudes hakkab ta neid mõlemit korda mööda vahetama. Mõne aja pärast jätab lühema neist rahule. Mäkke läheb tee umbes 80ne kraadise nurga alt, lisaks veel kurvid, mida varem pole kohanud (luban, et ei liialda) vahepeal laugematel teeosadel pargivad inimesed tee ääres ja peavad pikniku. Lisaks on teel üles minnes näha inimesi, kes spordiriietes, selg ees mäest alla tulevad. ema teab rääkida, et siis ei põruta jalgu ära ning naerab selle peale veidi. Isa ütleb, et talle meeldib ainult selline sport, mida autoga teha saab.
Poole mäe peal panen tähele, kuidas ema hoiab kinni ühe käega uksest ja teisega enda turvavööst ning mul on tunne, nagu tal oleks tõeline hirm. umbes selline nagu minul koerte eest.
Ükshetk tundub, nagu õhku jääks vajaka. nagu oleks raske hingata ja haigutamine tuleb peale.Pea muutub jube raskeks.
Me vist jõudsime kohale, ning näen kuidas pilved on meist madalamal. Hingamisega enam probleeme ei ole. Mulle meeldib seal, eriline koht.

No comments:

Post a Comment