Wednesday, September 2, 2009

1 september

peale 11 pluss 1,5 tunnist istumist olin omadega columbias. Lennujaam oli suurem kui eesti oma aga k6vasti rohkem r2sida saanud. Seisan geritiga j2rjekorras kus kontrollitakse kotte, siis j2rjekorras kus kobatakse meid ennast ja siis mingisuguses, mille j2rg ei kipu meieni j6udma. L2hema liikudes n2en kuidas mehed ja naised kes selle j2rjekorra otsas seisavad kontrollivad veel p6hjalikumalt k2sipagasit. Meesterahvas kes minu ees just 2sja tampoone ja muid hygieeni tarbeid lauele pikkuse j2rjekorda seadis tekitas 6udust. Juba tuletasin meelde mismul kaasas veel on. MINU KORD!!

Ta naeratas ja vaatas minu k2es olevat reisipiletit ning soovis mulle head reisi, mind teistest ette endast m66da juhatades.

7 tundi aega! K6ik t66tajad kannavad respiraatorit. Ei tea kuidas mul nyyd selle seagripiga on.
See lennujaam on koledate jaln6ude, suurte k6htude ja ilusate naeratuste meka.Inimesti on erinevaid. otse v2lja 6eldes neegritest meiesugusteni.
Leidsime 4 putkat, ms olid v2iksemad kui lasnam2e yhika peldikud.
Esialgu l2heb putkasse Gerit. Tema j2rel istun seal mina- sokkides. Seal lennujaamas oli konditsioneeriga raskusi. Sain seal putkas t2htsamaitele 6ela, et olen elus.
Istun nyy toas, kus koguneb aina enam rahvast. vaatan suurest aknst, kuidas yle 20ne neoonrohelise vestiga meest kohvreid yhest kastist teise t6stavad. keda ma petan? kaks t6stavad kohvreid, ylej22nud seisavad ringis ja r22givad mingeid nalju -sest nad ju naeravad. Nende keskel magab narkokoer.
Mina lihtsalt istun ja kannan seda k6ike nyyd m2rkmikusse, et meelest ei l2heks kuidas t2nane p2ev m66dus. Ning selleks, et teil - minu inimesed oleks midagi lugeda.

veel 4 tundi ja olen seal, kuhu on niii pikk maa!

No comments:

Post a Comment