Thursday, October 15, 2009

minu 11 oktoober

ei läinudki kaua kui teile jälle kirjutada saan.
kerime nüüd nädalakese tagasi ja alustame laupäevast. kella 8 eksa ajal saabus mu suur vend argentiinast. Ma olin õnnelik täpselt seni, kuni sain teada, et ta on venezuelas vaid nädala ja naaseb siis kontoritesse tagasi.
Võtsime siis jalad selga (panime need autosse) ja sõitsime sushit sööma. k6ik tellisid söögi k6rvale õlle, nii ka mina- isa siis naljatas, et no paar tundi on aega veel kuni selle ära võid juua, et las seni seisab laua peal. Olgu, nali naljaks- kusi kaljaks. söödud, joodud tagasi kodus. Siiski üritan juurelda selle üle, et mis minus- kui inimeses siis kahe tunni jooksul muutub, et praegu ei või ja siis äkki võin. kas mingid rakud mu kehas siis muutuvad tugevamaks, või kas mu aju hakkab teist moodi tööle?
Seadsime siis sammud klubi poole, mis oli t2pselt nagu levikas aga kolm korda suurem. Minu p2eva alguseni oli aega veel umbes 30 minutit ja k6ik tundusid kuidagi ärevil olevat. Kaasa arvatud mina. Seisime siis kõik ringis, segasime mulle minu esimese legaalse viinakoksi apelsini mahlaga ja võtsime välja digikaamerad ja telefonid ja läks võidu pildistamiseks. üks ühe, teine teise nurga alt.
Seisime ringis ja tegime kordamööda imelikke tantsuliigutusi ja laulsime täiest kõrist kaasa.
Ma olen alati arvanud, et kui eelmisel päeval kõvasti pidutsetud, siis järgmisel päeval ma näen asju, mis tavaliselt inimestega sageli ei juhtu. Kord sai kolmapäevasel päeval klassiõe Maarika sünnip2eva tähistatud ja järgmisel päeval nägin kooli kohvikus, kuskil kella 10ne ajal hommikul kahte venelast friikartuleid tellimas ja enne sööma hakkamist söögipalvet lugemas. See tundus kord veider.
Nimelt ka see hommik juhtus midagi imelikku. Oli siis 11 oktoober, keskp2ev. käisime vennaga kaubamajas mulle pükse ostmas. Ja tagasi parkimismajas- autot otsides avastasime, et meid on kinni pargitud. Mis ei üllatanud küll eriti, kuid muutis kurvaks. Tulid siis kaks suurt neoonkollastes vestides meest. Kes vaatasid autot- mis meid kinni parkis ühelt ja teiselt poolt. See oli suur auto, mingisugune toyota jeep ehk. Arutasid siis midagi omavahel ja haarasid mõlemad korraga esimestest koopa äärtest kinni ja tõstsid auto eest 2ra.Oli küll millimeetrite mäng et paarist autost mööduda aga mu vend sai hakkama, ma loodan, ma olin pigem poolt silmad kinni panema, seda ma ka tegin.
Kell sai nüüd ootamatult juba 7 ja pidu kodus hakkas vaikselt peale. Kõigepealt sugulased, onud,tädid,vanaemad ja vanaisad. Külalised, kes muidu 7eks kutsutud olid jõudsid kuskil poole 9eksa ajal. esimesed.
Pidu nagu pidu ikka, õlled, rumm ja sangria (eesti keeles üks õige Peet) ja grillisime hot-doge ja lõime tantsu.
Otsustasime siis ükshetk minna sinna samasse kohta, kus eelmine õhtu käinud olin. Seal oli laiv band, kes laulis vanu guns n' rose ja oasis'e lugusid. Naeratasin enda sõpradele ja ütlesin, et käin kiirelt vetsus ära ja siis teeme tantsu ka natukene. Seadsin siis sammud wc poole ja üks neiu järgnes mulle, mõtlesin siis, et olgu, tore tal ka pissi häda. mille peale ta vaatas mind kurjalt ja ütles, et ma ei või üksi minna, ning ta seisis terve aja mu ukse taga kui minna vetsus käimisega tegelesin. Eile küll võisin üksi käia,mõtlesin mina. või äkki oli asi lihtsalt selles, et eile olid seltskonnas ainult poisid ja nad ei oleks väga hästi ennast tundnud kui nad oleks pidanud ennast minuga kaasa sokutama.
Sai jälle pidutsetud ja järgmise päeva hommik- algas kuskil kella 12ne ajal.
istusime kõik söögitoas ja lauale toodi shokolaadi kook küünaldega. See kook oli üks parimaid kooke, mida ma elus söönud olen, ma olen selles kindel. Kindel ka selles, et tulevikus vist palju nii häid kooke proovida ei saa.
Nüüd tagasi jälle nende imelike asjade juurde mida sellistel hommikutel näen.
Kohe peale seda kui koogilt küünlad ära olin puhunud ja enda pilgu paha pöörasin, et natukene häbelikum tunduda. Mu isal on ainult neli varvast?! mis siis sellega nüüd on?

No comments:

Post a Comment