Pere

Kui ma nüüd ütlen, et olen äärmiselt pettunud, et pidin pere vahetama siis valetan. samas ei ütle ka, et ma õnnest plahvatan.

Siin pool caracast muidugi väga turvaline pole. samas kus see turvalisus siin linnas üldse väga silma paistaks.

Siin pool on mugavam elada, metroo on lähedal ja bussipeatusetki. Saab olla iseenda peremees ja päevavalguses kartmatult tänavale jalutada- samas kui varem kõikidele tuttavatele ja sõpradele toetuma pidin, et keegi mind autoga kuhugile toimetaks- seda lihtsalt bussipeatuse puudumise tõttu.

Kui ma arvasin, et perekond Angeli juures oli hea, sest keegi eriti ei küsinud ja ei uurinud ja voodi oli alati korras. Siis perekond Araujo juures ei küsi keegi üldse midagi, voodi on ka alati korras. (ja mitu korda suurem kui eelmine) Süüa saab ka paremini.

Perekonnast endast siis:

Ema,Isa ja õde.

esimene- kunagine laulja, seinal ripuvad mingid pildid ja plaadid ka, aga ma pole nende vastu mingit huvi veel tundnud. Aga tunnistama pean, et emal pole suhtlemisega vist mingit probleemi olnud. Ta ainult räägiks ja seletaks ja tudvustaks ja kui jutud otsa saavad, siis alustab otsast peale. mul on tema elu kohta juba nii palju infot, et võiksin ta biograafia kirjutada ja seal kirjeldada ka tema kunagisi esinemiskostüüme ja ta esimese autosalongi värvi.

Teine- pensionil milaar, aga siiski seal töötav ja asju ajav härrasmees, keda kunagi ilma viskiklaasita näinud pole. peab tunnistama, et olen teda vist särgiga ka ainult ühe korra näinus. ta alati silmini viskit täis ja nägu õhetavalt punakas- viski kuumuse tõttu end rõdul jahutav ja presidendi kuldseid sõnu kuulates päevi mööda veedab. Vabu päevi siis. Pole siiani mõistnud, kas ta härra chaveze poolt või vastu. või ehk erapooletu on.

Viimase kohta oleks mul samuti raamat kirjutata. Seda aga psüholoogiat või puberteeti arutlades. 17 aastane, tõeliselt ilusa keha ja ilusate juustega neiu. Kuid mis toimub tema peas? või mis sahtel kinni lükkamata jäänud on?

Siin korteris ei ole olemas mitte ühtegi tervet teleka pulti või telefoni. Kodutelefon on seinakülge kruvitud, et seda vastu vastasseina visata ei saaks. Ma olin just nädal ilma arvutita, sest too otsustas seda jalaga lüüa.

Miks ronib ta iga õhtu minu voodisse telekat vaatama ja millegipärast kunagi sealt ära ei lähe? vaid minu voodis uinub ja poole öö peal end mulle otsa keerab? miks kasutab ta salaja minu asju? ma ju lubaks, peaks küsima vaid. Miks ta vingub ja pirtsutab ja nõuab koguaeg? kas ta ei oska normaalselt rääkida? miks ta kunagi inimesi ära ei kuula? Miks ta koguaeg vahele segab?

Miks on tal täiesti ükskõik enda augustis hakkava vahetusaasta vastu? ja ma tahaks teada kuidas ta seal hakkama saab? Kas ta sureb seal nälga? Sest siin kodus ei oska ta külmkapist ise midagi välja võtta. Kas ta võib seal ka nimodi jonnida ja märatseda nagu ta siin teeb? Miks halvustab ta alati kõiki ümberolevaid inimesi?

Mu kodu kaunistavad prussakad ja tööpäeviti kella 9eksast hommikul kella 7eni õhtul pole vett. Sooja vett saab ka vaid juhul, kui enne mingit nuppu vajutad ja vee soenemist 20 minuti kaupa ootama peab.

Aga ma ei vinguks, Pere on pere ja kodu on kodu. Eks kõik annavad endast parima.

Mul on koht kuhu tulla, ja keegi mind siin ei halvusta. Vähemalt otse näkku mitte.

Mul vist pole praegu jälle midagi öeldal.

Taaskohtumiseni