Friday, June 25, 2010

Just praegu, kui kell on paar minutit enne kella 10et 6htul ja ma saan istuda enda trepikoja ees, maika v2el ja seda sissekannet kirjutada. samal ajal eesti keelseid laule kuulata ja ma ei pea muretsema, et mul on kylm v6i 2kki ma ei tunne enast h2sti peale paar minutit.
just nyyd m6istan, et tegelikult ju vahet ei ole kus me oleme v6i mida ma teeme, oluline on oskus nautida igat hetke enda elus.
Ma k2isin yleeile yhel yritusel- Valetan- k2isin t2iesti tavalises rocki klubis varvast keerutamas. Ja kui sinna sisenedes avastad eest vanad tuttavad, keda v6ibolla paar kuud n2inud pole. ja kui avastad, et saad kedagi tudvustada kui enda parimat s6brannat. v6i kui sa isegi v66raste inimestega vestlusesse kukkudes ei pea piinlikust tundma v6i kui sa avastad, et keegi ei halvusta sind sellep2rast- mida sa teed, v6i sellep2rast- kes sa oled.
Ma tunnen ennast h2sti ja minus on tapvalt palju emotsioone mida k6ike teiega jagada tahaks. ja kui ma kuu aja p2rast tagasi olen ja te k6ik l6puks mu emotsioonid saate vastu v6tta- kui te l6uks k6ik nendes ujute ja vaikselt neissi uppuma hakkate ja kui ma ennast olen tyhjaks laadinud, mis siis saab?
Ma kardan olla kurb, ilma emotsoonideta- ilma uute emotsioonidet..
ma ei tea mis see sissekanne endast kujutab praegu- mul heliseb k6rvus virmaliste naer.

1 comment:

  1. See on vist loomulik, see et sa oled seal üksinda oma trepikoja ees ja tunded on segased. Üks seiklus su elus hakkab lõppema, jättes sinusse tohutul hulgal jälgi. Jälgi, mis jäävad sinuga alatiseks. Seepärast ära pelga, sul on sedavõrd pikk tee käia, et sa jõuad seigelda veel ja veel - kogeda tuhandeid uusi emotsioone, kohtuda kümnete rohkem või vähem värvikate persoonidega ja su sealsed sõbrad ei kao kuhugile.
    Maailm, Teresa, on väike, aga sina oled ... suur!

    ReplyDelete