Wednesday, July 7, 2010

Alejandra

Laupäeva õhtu ja ma sõidan enda trepikoja ette, varem kui tavaliselt. Kuskil kella 11 ajal. Seal istub üks naisterahvas, valges tuulejopes ja lühikestes roosades pükstes. ta kõrvale oli laotatud umbes 20 suitsukoni ja metallpiip. ma lipsasin ta juurest kiiresti mööda, et endale mitte mingit ohtu seada.
Selle aja jooksul. kui liftiga 5endale korrusele sõitsin, pärast seda oma juuksed peapeale kokku sidusin ja meigi maha võtsin torkis mind midagi nii hullult südamesse, et ma ei suutnud magama minna vaid tõmbasin uuesti teksad jalga ja sõitsin liftiga alla, et hooraga juttu puhuda. Enne veel haarasin laua pealt õuna ja paki suitsu, et oleks põhjust kõnetamiseks. endal poolik õlletops näpus.
Ta istub siiani seal ja mind nähes lükkab oma konid veidikene selja taha, et need kõik mööda trepiserva ei vedeleks.

Mina: Kas sa suitsu tahad?
Tema: Kui sa pakud.
Ma ulatan talle võrevahelt ühe sigareti, täpselt nagu üleeile loomaaias sigadele porgandeid söötsin.
Ta ütleb "palun vabandust." ja ma tunnen ennast nüüd veel veidramalt kui sel ajal, mil liftiga alla sõites enda jalga värisemas tundsin.
Mina:Kuidas läheb?
Tema:Enamvähema
Ja ma istun teisele poole võre. Et mitte tänavale end sättida. ja ootan, et ta mind kõnetaks. Ma istun temast ehk meetri kaugusele, ilma sõnagi lausumata.
Mina: Sa söönud oled?
Tema: Mõni tund tagasi sõin ühe hamburgeri ja jõin isegi mahla.
Ta on 37 aastane, kuid ausalt ütlen, et naha ja keha järele nii palju ei pakukski.
Mina: Kas ma saan sind kuidagi aidata?
Tema: Ma tahan koju minna.
Mina: Miks sa ei lähe?
Tema: Ma pole sinna 3 kuud juba jõudnud.
Ta elab umbes 15 minuti kaugusel autoga minnes. selles kohas, mida PEATARE ks kutsutakse. kus elab pea sama palju inimesi kui eestis kuid tegelikult vaid üks mägi on. koht millest olen varemgi kirjutanud. Barrios.
Mina:Kas sind ootab seal keegi?
Tema: Jah, mul on 14 aastane poeg.
Mina: Kas sa ei peaks enda pojale toeks olema, see on raske vanus.
Tema: Ta vihkab mind, ta nägi mind seda suitsetamas
Ning eelnevalt süütatud sigaretist, mille ta vaid trepi äärele asetas, sest ta suitsu ei tõmba, nüüd väiksele kaanele tuhka raputab ning sinna hõbepaberist lisaks veel mingit risu lisab. Segab kogu selle tuhahunniku kokku ja väikse pulga abil enda metall piibule lükkab. Mind silmanurgast korraks vaatab ning ütleb: "mul on häbi"
ta annab oma piibule tuld, ise näost higimullidega kaetud ja suunurk vaikselt võbelemas võtab ühe mahvi mis ta kopsud täidab.
Tema:See võtab mult valu ära.
Mina: Mis see on?
Ta üritab sellest küsimusest kõvale hiilida igasuguste seletustega, kui raske tal on, sest keegi teda ei armasta. Ta ütleb, et kui sa armud valesse inimesesse võib olla kõik läbi. Inimesi on halbu.
Tema: ma tahan magada, ma olen väsinud.
Mina: kas sa koolid käisid?
Tema: jah, ma lõpetasin 8 klassi.
uskuge või mitte, see tähendab et ta on hea elu peal olnud, ta on elanud hästi. sest rasestus esimest korda kuskil 22 aastaselt (mis seal linnaosas tavaliselt kuskil 13 aasta ringis kipub olema ja lõpetas 8 klassi, mis seal tavaliselt kuskil 5ega kipub piirduma)
Tema: Miks sa siin oled? miks sa nii abivalmis oled?
Ma ei osanud midagi öelda ja küsisin uuesti:" mida sa suitsetad?"
Tema: candy on see, ükski inimene, kes sind armastab, sulle seda sitta ei paku. ole koos vaid inimestega kes sinust hoolivad.
Mina: kuidas ma tean, kes minust hoolivad?
Tema:peale mõttepausi ta tõstab pea, nägu higist tilkumas ja käed uut toosi segades. Ega ei teagi.
Ta tõmbab enda jopehõlma laiali ja tõstab oma maika üles. "vaata mu tüdrukut. ta on 12 nädalat vana" ja paljastab oma rasedakõhu mis juba nähtav on.
Mina: Kas sa ei taha teda? kas sa temast ei hooli? mine koju, seal on inimesed kes sinust hoolivad. Kui sulle enda jaoks elada ei meeldi, siis ela nii, et neil vähemalt hea oleks. vahet pole kuidas sa elad. Kui sina neist hoolid, siis ole nendega koos.
Ta võttis enda kotist patsikummi ja sidus juuksed ilusti hobusesabasse. ta kuivatas salvsätiga enda näo ja pani jopeluku kinni. tõmbas lõpuni enda uue toosi mille tagajärjel tal suunurk värisema kippus, justnagu marutaudis koeral.
Tema: anna mulle veel üks suits ja ma lähen koju.

ta tõusis püsti ja tänas, et ma taga rääkida viitsisin. tavaliselt inimesed seda ei tee, ta teadis öelda. ma tõusin samuti ja läksin koju magama, kell oli juba pea 2 öösel. hommikul tõusin kell pool 7 et randa minna. peale dushi ja kiiret kikupesu olin ma taas seal kus hooraga vesteldud sai. ma istusin enda sõbra autosse ja uus päev rõõmsaks päikse nautimiseks võis alata. enne veel kui enda tänavanurgalt välja keerasime istus äärekivil Alejandra, sama tuulejope ja sama piibu sisse uut toosi segades. Nii palju siis tema koju minekust. Hoor


3 comments: